Peaksin olema juba pakkimise meister. Nii kümneid kordi olen koostanud nimekirju, et midagi ei ununeks. Enamasti see ka õnnestub ja pigem pean koju naastes taas tunnistama, et nii viis särki lamab kohvri põhjas puutumatault ning lisaks kõik see muu nodi, ilma milleta oleks suutnud ka sel korral ellu jääda...
Viimasel kahel aastal on aga meie reisiseltskond laienenud ühe liikme võrra. Meid on nüüd kolm :) ja kui Ergo suudab enam-vähem ise otsustada, mida kaasa peaks pakkima (olen siiski sunnitud alati läbi viima ka kerge harvenduskuuri), siis Hugo puhul on tegemist lausa eluliselt oluliste valikutega. Olen vähemalt kaks nädalat pead murdnud, kuidas meil õnnestuks ära sisustada need 15 lennutundi selles tohutult "suures" lennukis. Mäletan veel liigagi hästi seda 14-tunnist piinapinki, kui neli aastat tagasi samat tüüpi lennuga Brasiilias käisime. Ja tol korral oli meid veel kaks! Nii moodustavadki poole meie käsipagasist kõiksugu kleepsuraamatud, lihtsalt raamatud, mängud, autod, arvuti multikatega .... Tegelikult piisaks vist vaid ühest I Phone'st, et kogu see aeg sisustatud saaks. Kahjuks pole aga aku piisavalt tugev ja maandudes võibolla mitte enam ka telefon :)
Aga oleks siis see lennusõidu sisustamine meie põhiprobleem! Kahjuks peame sel korral võitlema veel lisaks Hugo nohu ning tugeva köhaga, millest üks võib õhku tõustes pöörduda kõrvapõletikuks (juba kogetud) ning teine süveneda ning osutuda kopsupõletikuks. Nii me siis lähme pöidlad pihus, kott tablette täis ning loodame parimat. Sellel reisil lihtsalt EI OLE võimalik veeta ühtegi päeva toas haige olles. Liiga tihe graafik, et puhata :)
Aga õhtuks siis Helsingisse ning 24h pärast õõtsume juba kusagil Atlandi kohal. Kohtume Panamal!
No comments:
Post a Comment