20 tundi peale reisi algust Tallinnast õõtsusime lennukiga Miami kohal ning juba oli tunda ja näha allpool laiuvat filmidest ja raamatutest tuttavat maad, mida nüüd ka lõpuks ise oma silmaga kaema olime tulnud. Hoolikalt valgustatud tänavad ning iga kvartali justkui kohustuslikuks osaks olevad valgustatud pesapalliväljakud olid esialgu kõik, mida lennukiaknast näha võis.
Maandusime tiheda liiklusega lennuväljal, et suunduda juba pisikese hirmuga passikontrolli. Kuuldud ja loetud hoiatused kõikvõimsatest tollionudest ja tädidest, kes võivad su üsna kergelt uksetaha jätta, olid oma jälje jätnud. Hirmud olid asjatud ning peale dokumendi kontrolli, sõrmejälgede andmist ning mõningaid küsimusi, olime lubatud siia kõikide võimaluste maale. Pagas, rendiauto, hotell ja ruttu tuttu! - olid esimesed mõtted, kui võidurõõmsalt tolliosa läbitud sai. Aga USA otsustas meile, või siis täpsemini minule, siiski vimpkat teha. Ehe Hollywoodi linateostest tuttav olukord, kus kõige nõmedamal hetkel on kohver kaduma läinud - on nüüd siis seik ka otse minu elust. Miks, miks, miks minaaaa!? Olen väsinud ja vajan kiirelt dušši, aga nüüd ei ole mul isegi hambaharja! Prrrrr.... tigedaks tegi. Õnneks olime kodus, justkui ette aimates oma asju pisut kahe kohvri vahel miksinud ning paar hilpu oli mul siiski alles jäänud. Kuid heas usus ja vist ka lootuses, et kui midagi kaduma läheb, siis ikka Ergo kohver :) ei olnud ma väga põhjalikku sorteerimistööd kahjuks teinud.
Vajalikud protseduurid läbitud ja paberid täidetud, võisime suunduda rendikasse auto järele, et lõpuks hotelli magama pääseda. Enne suletud alast lahkumist pidime läbima veel ühe kontrolli, kus justkui paljutähenduslikult vaadati kahtlustava pilguga me ainsatki kohvrit ning küsiti - How long are You going to stay? 10 päeva tundus nende jaoks vist siis mõistlik siiski ühe kohvriga veeta ning rohkem takistusi meile riiki sisenemisel ei tehtud. Rendiautoga läks õnneks kiirelt - iseteeninduseks püstitatud automaadis valikud tehtud ning paber käes, läksime alla garaaži, kus kindlas sektsioonis seisid autod, võtmed sees, ning vali vaid endale sobivaim. Äge! Pisut ekslemist kahttlastel tänavatel, esimene kohapeal nähtud avarii, kiiršoping hambaharja ja õlle näol, dušš ja tuttu. Hommik pidavat ju õhtust targem olema!
No comments:
Post a Comment