Põgenemine Ninh Binhist

Kaks päeva vihma ja udu oli meie jaoks liig. Hommikul tellisime endale autojuhi, et minna järjekordsele tripile, kuni Kadri pakkus välja saatusliku mõtte - läheks õige kohe kõik koos Saigoni sooja! Kolm tundi hiljem olime juba Hanoi lennujaamas ning ostsime piletid järgmisele lennule Ho Chi Minhi ehk  laiemalt  tuntud Saigoni.
Majanduslikult ei olnud tegu just kõige arukama ideega. Kõik muud plaanid pööras see tegu pahumpidi ning ööbimiste canceldamine ei teinud ka kogu lõbu odavamaks. Lisaks pidime Ergoga lennukipiletite nappuse tõttu lendama MekongAiri Lux classis. Kaks piletit läksid meile maksma ligi 6 miljonit kohalikku (tavapiletitest 2*kallim) ning nendega kaasnesid ka mõned mugavused, kuid iseasi on see, kas need ka oma hinda väärt olid.
Kui keegi peaks tulevikus selle kasutamisest huvitatud olema, siis AirMekongi Lux class hõlmab endas businesslounge kasutamist (meie eelistasime lihtrahva juures võileibade söömist), privaatset autotransporti lennukini, valget laudlina ja serviisist söömist. Lisaks eraldatakse sind madalamast klassist kardinaga (mis ei eralda sind aga selja taga vastu istet jalgu peksvast ja hüsteeriliselt nutvast lapsest) ning maandudes saad võimaluse esmajärjekorras lennukist väljuda, et juba ees ootavasse minibussi supsata ning terminali kiirustada.
Ergo on alati unistanud businessclassis lendamisest, nii et vähemalt kellegi dream came true :)

 Autojuhti ootamas

Üks vähestest turistidele mõeldud söögikohtadest oma raamimist ootava visiitkaardiga. Seal saime ka kõige omapärasema "värskelt pressitud" apelsinimahla e. Mehukattit apelsinitükkidega.