Lend Koh-Samuilt Bankoki kestis ligikaudu tunni. Võrdluseks võttis sama kaua aega ka taksosõit Bankoki lennujaamast meie siinsesse hotelli. Bankoki lennujaam asub kesklinnast 30 kilomeetri kaugusel ning olenevalt liiklusest ja see omakorda kellaajast võib taksosõit kesklinna aega võtta keskmiselt 40 minutit kuni poolteist tundi.
Bankokis elab ca 11 miljonit inimest. Linn on suur ja kirju. Viimast nii asukate, ehitiste kui pakutavate võimaluste poolest. Kõrghooned vahelduvad templite ja pühakodadega; tänavad on täidetud autode, rollerite ja tuk-tukidega; jalge all vurab metroo, pea kohal vuhiseb taevarong; mööda jõge uhavad sajad erineva suuruse, välimuse ning eesmärgiga veesõidukid. Päikest varjutab sudu, hallide kõrghoonete vahel vilksatavad erksavärvilised pühakojad, ühtseks massiks sulanduvas autodevoos süstivad taksod. Neid viimaseid on siin üsna kerge muust liiklusest eristada, sest kui muu mass eelistab oma sõiduvahendite osas üsna värvituks jääda, siis taksod on siin eredad: punased, kollased, oranžid ja roosad. Peamiselt just roosad ning mitte tavapärased vaid erilised -pärlmutter roosad.
Bankoki nagu enamusi suurlinnu, läbib jõgi. Seda veeteed kasutatakse siin agaralt, sest see aitab vältida kesklinna ummikuid ning on tihtipeale ka kõige otsem ning kiireim viis sihtpunkti jõudmiseks. Jõevesi peksab ja lainetab selles veesõidukite virr-varris. Paadid vuravad risti, põiki ja läbisegi. Valgusfoor ning rajad puuduvad, kuid iga kapten teab oma sõiduki võimeid ja kohta ses kaootilises liikluses. Jõevesi on praktiliselt läbipaistmatu, kuid kalad ujuvad. Suured kalad. Turistid viskavad kaladele saia.
Suurlinn Bankok on peale Koh-Samuid tõeline sidrun. Oleks justkui pikast unenäost ärganud ning nüüd on aeg taas tegutseda. Nii palju tahaks näha ja teha, kuid aeg on limiteeritud ja hakitud lõunaunega. Järsku nõuab kogu tegevus paremat läbimõtlemist ja planeerimist, sest linn on suur ning ühendused enam mitte nii mugavad kui Singapuris.
Bankok on ehe. Sellel linnal on teine siht. Siin elavad inimesed mitte turistid. See lubab tunda tunda ka ennast taas inimesena, mitte valgest nahast rahakotina. Ja siin on viisakus ning hea teenindus. Parem veel, kui oodata oskaks.
Ühel hommikupoolikul soovisime külastada üht Hiinalinnas asuvat suurt pühakoda. Uksehoidja kutsus meile takso, küsis meilt sihtkoha ning ütles taksojuhile, kuhu vaja minna. Keerasime hotelli eest välja ning jõudsime vaevu mõne minuti jagu sõita, kui helises taksojuhi telefon. Peale mõningast vestlust ulatas taksojuht telefoni Ergole "For You Sir". Eelmisel õhtul HBO-st nähtud Mission Impossible'l olid olnud omad mõjud. Minu fantaasia jõudis juba hetkeks kerge kõrgushüppe teha. Aga teispool toru ei olnudki Tom Cruise vaid meie hotelli uksehoidja, kes meid läbi taksojuhi (?!) tabada püüdis. Talle meenus, et sihtkoht, mida külastada soovisime, on pühade tõttu suletud. Ta pakkus meile aja viitmiseks välja teise lahenuse ning seletas vajaliku ka läbi telefoni taksojuhile. Wow!
Meie hotell oma personaliga ongi aga vaid kiidusõnu väärt. Hotell on üsna värskelt avatud ning omab lausa viite tärni. Sellel on mugavad toad, ilusad vaated linnale, maitsvad söögid ning terrass 14. korrusel. Viimane tähendab ala kohviku ja päikesevõtutoolide ning basseiniga, mille äärelt vôid nautida ägedat linnavaadet otse alla tänavale.
Kuna saabusime Bankoki uue, mao aasta esimesel päeval, siis tundus kõige õigem külastada kohe agatuseks siinset Hiinalinna. Mõte ei vedanud meid alt. Pikk tänav oli pidustuste päralt ning liikluseks suletud. Punased laternad, punased ehted, punased mängumaod ja punasesse riietunud inimesed. Meeletu rahvahulk. Päikesekuumus ja tulistelt toidupannidelt õhkav kuum õhk. Meile meeldis. Väga. Sellest ehedab võib olla veel vaid uue aasta vastuvõtt Pekingis. Homme jõuame ka sinna.
No comments:
Post a Comment