Sunday, February 3, 2013

Singapur I

Reisi planeerides ning lennukipileteid broneerides oli esialgu üsna keeruline prognoosida, kaua Singapuris peatuda. Mida seal teha, kuidas liigelda, kus kandis ööbida? Tegelikkuses kerkivad samad küsimused üles iga sihtkohaga, kuid Singapuri kohta jõudis meieni palju vastuolulist infot. Ühest küljest tundus, et tegemist ja vaatamist on palju. Teisest küljest oli juba kaugelt kosta, et Singapur on üsna kallis ning kohati tüütult suur linn ja pealegi ei midagi erilist. Usaldasime oma sisetunnet ning pikendasime esialgset peatumisplaani ja jätsime sihtkohaga tutvumiseks kaks täis ning kaks poolikut päeva. Ette ruttavalt ütlen, et tegelikkuses jäi sellest isegi väheks ning Singapuris võib väga edukalt kulgeda ka terve nädala ilma, et igavus peale tükiks. Loomulikult sõltub see ka huvidest ning võimalustest. Singapur on kohati päris kallis ning paraku peab sellega arvestama, kui on soovi seal üht-teist näha ja teha. Kerge lõuna keskmises söögikohas maksab meie mõistes korraliku restorani prae hinna, vaatamisväärsuste piletid on üsna krõbedad ning hotellid keskmisest kallimad. Seevastu on transport mugav ja mõistliku hinnatasemega. Sõida aga ringi ning naudi vaadet. Ja neid vaateid juba jagub, sest kõiksugu vaatamisväärsusi on sellesse linna püstitatud hulganisti. Fantaasiavaeseid arhitekte naljalt kohalikku linnaplaneerimisametisse juba palgale ei võeta. Tuntuimateks üllitisteks on hiiglama suur vaateratas, lux-hotell oma taeva all asuva basseiniga ning üsna värskelt avatud kõrgustes kulgev jalutusrada. Kuid vaatamist jagub veel ja veel...  Põnevust tekitab Singapuris ka asjaolu, et näiteks ei tohi seal nätsu närida. Nätsu ei näinud ma seal ka müügil ning võimalik, et see on igatepidi põlu all. Lisaks kusagil tänaval naljalt ei sööda ega jooda ning metroos on see hoopiski keelatud. Kõige selle mõte on hoida linn puhtana. Linna puhtuse nimel pestakse öösiti tänavaid ning üksikud prügikorjajad käivad tangidega läbi ka kõige väiksemadki praod uitama läinud prügi ülesnoppimiseks. Selles osas on Singapur suures osas muust Aasiast väga erinev. Sellist puhast õhku ja puhast olemist naljalt mujalt ei leia ning see on mõnus ning omamoodi turvaline. Ja turvaline tundub Singapur olevat igast otsast. Ei ole seal näha liikumas mingitki laadi kahtlasi isikuid ja keegi vist ei julgegi kahtlane näida, sest see hakkaks kohe muust massist silma. Ka metroos teatab tädi aeg-ajalt läbi kõlarite, et kui näete enda läheduses mõnd kahtlast isikut, siis andke sellest koheselt teada. Võimalik, et säärane kihutustöö on vilja kandnud ning meil ei õnnestunud kedagi kahtlast märgata, kuid ometi tekkis huvi, et tihti, palju ning keda nende kahtlaste isikute pähe siis seal üles antakse. Samuti ei õnnestunud meil näha linna peal liikumas keskmisest vanemaid inimesi (kui turistid välja jätta). Naljaga pooleks on ehk eelnevalt tehtud sarnast kihtustööd ka vanurite kohta: kui märkate enda kõrval isikut, kes tundub vanem kui 60 eluaastat, siis palun andke sellest koheselt teada :) hahaaa. Aga tegelikult paneb see hetkeks mõtlema, et miks see tänavapilt oma keskmise vanuse poolest meie omast niivõrd erinev on. Eeldatavasti kolivad vanurid siiski oma kopsaka pensioni najal mõne tunduvalt rahulikuma palmi alla vanaduspõlve nautima. Üsna loogiline seletus ja toimiks ka ise sedaviisi. Kuigi palme ja rohelust jagub ka Singapuris, siis sobib ta siiski pigem kiiretele ning vihastele kui vanadele ja kobedatele.

No comments:

Post a Comment